Eesti maakondade jaoks selgus hiljuti hea uudis, et Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt loodud Noorte Tugila programm jätkub riigi toel tänavu 13 maakonnas. Noortel, kes ei õpi ja ei tööta, on jätkuvalt võimalik oma kodukandist tuge saada. Läänemaal saavad noored pöörduda Haapsalu Tugila poole, mille kontaktisik on Katrin Nuuter, Haapsalu Noorte Huvikeskuse noorsootöötaja (5568 5698, tugila.haapsalu@gmail.com).

Ajaloost

Kui Noorte Tugila riiklik programm 2015. aasta novembris käivitus, oli eesmärk kolme aasta jooksul üles leida ja aidata tagasi tööle või kooli tuhandeid 15-26aastaseid mitte töötavaid ja õppivad noori. Esialgsel hinnangul oli Eestis kokku ligi 24 000 noort, kes oli erinevatel põhjustel aktiivsest elust kõrvale jäänud.

Sihtrühma kuulusid ka 3aastase lapsega kodus olevad vanemad, kes pooleli jäänud hariduse tõttu kuulusid riskirühma. Samuti olid valimis need noored, kes hooldasid oma pereliikmeid, ajateenistusest tulnud või välismaalt tagasi pöördunud noored, kes polnud oma otsust edasiste valikute kohta veel leidnud. Suurem osa noori aga olid jätnud kooli pooleli või alles otsisid enda valikuid.

Noorte Tugila programmi olulisemad tulemused

Noorte Tugila värske analüüs 2015-2018 programmis osalenud noorte kohta kinnitas, et üha rohkem jõutakse suuremas riskirühmas noorteni, kellel oleks muidu oht jääda ühiskonnas märkamatuks.

Programmis osales kokku ligi 6000 noort, kellest edukalt läbisid programmi üle poole noortest. See tähendab, et programmi tulemusel oli noor jõudnud kas tagasi haridusse või tööturule. Lääne maakonnas on tänaseks toetatud 56 noort, kes on jõudnud või jõudmas tagasi haridusse või tööturule. Selle tulemusega võib väga rahul olla. Iga noor on meie jaoks oluline.

Seega on Tugila programm täitnud väga olulist rolli noorte, kes ei õpi ega tööta leidmisel, toetamisel ja suunamisel tagasi ühiskondlikku ellu.

Kaks peamist trendi

Analüüs kinnitas juba varasematest uuringutest selgunud kahte trendi:

1) haritud on noortel on kergem eesmärke täita –  nt tööturule jõuda.

2) madalama haridusega noorte aitamine on pikemaajalisem ja eesmärk on suunata need noored pigem haridusse, et kokkuvõttes oleks mõjutegur suurem. Pooliku haridusega noorel on suurem tõenäosus töö taas kaotada (sh temast mittesõltuvatel põhjustel) ning tagasi keerulisse olukorda sattuda. Seega on nende puhul pikemas perspektiivis efektiivsem lahendus hariduse omandamine.

Tuge vajavate noorte profiil

Analüüsist selgub, et programmiga liitunud noore keskmine vanus on jäänud aastate võrdluses sarnaseks, vanus oli vahemikus 19,2 eluaastast kuni 20 eluaastani. Programmi esimesel tegevusaastal olid erinevad vanusrühmad liitujate seas suhteliselt võrdväärselt esindatud – viimasel kahel aastal on programm suunatud rohkem nooremaealistele. Lääne maakonnas on programmiga liitunud noorte keskmine vanus 22. Analüüsist tulemusel selgub, et mida nooremas vanuses on haridustee katkenud, seda suuremad on võimalused haridustee jätkamiseks. Kõige enam on programmiga liitunud noorte hulgas alg- või põhiharidusega noori. Lääne maakonnas on selliseid noori 20.

Peamised riskid: lõpetamata haridus ja maapiirkonnas elamine

Peamine programmiga liitunud noorte olukorda iseloomustav risk on endiselt lõpetamata haridus. Teisel kohal on päritolu maapiirkonnast, millele järgnevad ebasoodne olukord (kriminaalkorras karistatud, puudub põhiharidus, on toimetulekutoetuse saaja) ja perekondlikud põhjused, kus peamiseks on lapsega kodus olemine. Aastate võrdluses on kasvanud paari protsendipunkti võrra riskitegurina sisseränne ja rahvusvähemuse hulka kuulumine ning perekondlikud põhjused. Erivajadustega noorte osakaal on olnud viimasel kahel aasta stabiilne – jäädes 7% juurde.

Kuidas noori toetati?

Pärast Tugila programmi läbimist on enim noori asunud tööle, kuid on märgata, et keerulisemate juhtumite puhul on hariduse omandamine eelistatum lahendus tööle suunamise asemel. Selline lähenemine võimaldab noori toetada pikemajalisemalt. Samas peab Noorte Tugila oluliseks ka noore ebasoodsast olukorrast välja aitamist, et ennetada uusi takistusi ja seotust noorsootöö võimalustega.

Peamised järeldused

Kokkuvõttes võib öelda, et Tugila programm on mitmepalgeline, kuna koostööpartnerid ning noorega elluviidavate tegevuste ning programmide valik on väga lai. Suurimaks väljakutse on vastata küsimusele, kuidas ühiskondlikul tasemel on võimalik leevendada noore taustast tulenevate riskitegurite mõju. Meie programm võib olla väga edukas, kuid põhjused, miks noored satuvad ebasoodsasse olukorda, on tingitud ühiskondlikest põhjustest. Noortega tegelevatel spetsialistidel on neid võimatu muuta. Muudatusteks on vaja riiklikke lahendusi ning positiivseid näiteid inimeste elus. Oluline faktor on regionaalpoliitika tulevik.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Programm käivitus 2015 novembris eesmärgiga toetada noori, kes ei õpi ega tööta (NEET – ingliskeelne lühend väljendist Not in Employment, Education or Training). Programmi eesmärk oli perioodil 2015-2018 leida üles ja toetada noori, kes ei õpi ega tööta,  vanuses 15-26 eluaastat. 2019-2021 töö jätkub ja soovitakse jõuda 6000 nooreni. 

Allikad:

Noorte Tugila värske analüüsi leiad SIIT.

Kairi Kasearu, Avo Trumm. TÜ Ühiskonnateaduste Instituudi „Noortekeskuste logiraamatu „Noorte Tugila“ statistiliste andmete analüüsi aruanne: Programmis osalemine ja noortele suunatud tegevuste dünaamika aastatel 2016-2018“

Kontaktisik Haapsalus ja Läänemaal on Katrin Nuuter, tel 55685698, tugila.haapsalu@gmail.com

Vaata ka www.tugila.ee