Miks ütleb enamik inimesi, et kunst on jama?
Enam-vähem ok on paljude meelest kunst, mis on arusaadav ja ilus, mis jäljendab osavalt nähtavat maailma. Kunstiajaloolises mõttes lõpeb “mõistlik” kunst ehk siis kusagil impressionistidega või realistidega 19.sajandi teises pooles.
20.sajandi kunstivoolude virr-varr jääb paljudele kaugeks, sest nende hindamiseks ja mõistmiseks puudub klassikaline ilu mõõde. Kaasaegne kunst tundub aga veelgi kummalisem, sest sageli ei ole see isegi mitte raamitud pilt seinal, vaid mööda galeriipinda laialipillutatud esemed, lõputuna näiv video, kus midagi ei juhtu, või siis hoopis juhuslikena näivatest materjalidest kokkuklopsitud moodustis. Ometi elab ja areneb kaasaegne kunst maailmas, nagu teisedki eluvaldkonnad meie ümber.
Kui Eesti koolides peetakse oluliseks keeleõpet, mis on esimeseks eelduseks maailmakodanikuks saamisel ja arvutikasutamise oskuse arendamist läbi erinevate õppeainete, et noor oleks oma oskustega tulevikus igati e-riigi vääriline kodanik, siis oleks ju loogiline võimaldada noortele ka kaasaegse kunstiga tegelemist. Ikka selleks, et olla avarama silmaringiga ka kunsti valdkonnas, mida mujal maailmas nii loomulikuks peetakse. Kooli nappidest kunstitundidest (2010 kärbiti gümnaasiumi riikliku õppekava kolmest kunstikursusest üks ära) jääb ilmselgelt väheks, et mõista, miks läbi nii paljude meediumide avalduv kunst on just selline nagu ta on, ning kuidas sellest peaks aru saama. Vähem oluline pole ka loomisrõõmu kogemine läbi iseenda mõtestatud tegevuse.
Just need on põhjused, mis ajendasid kaasaegsele kunstile orienteeritud kunstistuudiot 2017. aastal looma.
Kunstistuudio toimib Haapsalu Noorte Huvikeskuse huviringide nimekirjas eesmärgiga pakkuda mõtestatud kunstiga tegelemise võimalusi ja on suunatud põhikooli kolmanda astme ja gümnaasiumi õpilastele.
https://kunstistuudio.weebly.com/
Kunstistuudio aastanäitus
Jälgi jättes
Kunstistuudio alustab sügiseti aastanäituse teema väljatöötamisega. Esimesed tunnid ongi aruteludeks ja enda seisukohtade avamiseks.
Isiklikku kunstimärkmikku kirjutatakse üles mõtted, sest see aitab koondada ideid ja jõuda arusaamisele, mis tundub oluline ja võiks kõnetada ka vaatajat. Alles seejärel algab idee visualiseerimine ja sobivate materjalide valimine. Just seetõttu on näitusel väljapandud tööd eri-ilmelised, kuid kannavad endas siiski aastanäituse teemat.
Näituseteemast eristuvad vaid fotorealistlikud söejoonistused, mis on teostatud etteantud tehnika põhiselt.
Sel õppeaastal alustas kunstistuudios rekordarv noori- 12.
Aasta sisse mahtus kaks, sügisene ja kevadine kunstigaleriide külastamispäeva Tallinnas. Erinevates kaasaegse kunsti galeriide haridusprogrammides osalemine ja meediumide paljususega tutvumine avardab silmaringi ja julgustab ka ise katsetama.
Näitusel „Jälgi jättes”on väljas ligi 30 tööd.
Aprillikuus korraldas noor moedisainer Karl-Christoph Rebane stuudio õpilastele töötoa, mille käigus valmisid taaskasutatud materjalidest fantaasiarikkad rõivad ja aksessuuaarid.
Näituseteema „Jälgi jättes” peaks puudutama igaüht ja panema mõtlema oma isiklike jälgede jätmisele. Olgu need siis kellelegi öeldavad sõnad, hoolimatu tegutsemine või mõttetu ressursside raiskamine.
Milliseid jälgi me soovime jätta ja kuidas see meil õnnestub?
Ainult meist sõltub, kas oleme andnud oma väikese panuse looduse hoidmisele, et meil kõigil oleks siin hea elada. Ainult meist sõltub, kas keegi kannab endaga elu lõpuni meie hoolimatute sõnade poolt tekitatud hingehaavu või hoopis meenutab meid soojusega.
